Vinglas oma meiden rahvaz, Amu sigä eläba. Radod tegeba hö vahvas. Äjad holed oliba. Noidad oma meiden mecas, Rahvahanke pagištas. Runoid tägä sündutadas, Runoilii sid’ varastas… Tägä Sädab –runoid Mikoi, Sur’ Abramovan om Ladv. Surm-se aigoiš händast rikoi, Hän om nügüd’ maksembad. Runoid kirjut’ Miša Kralin, Miša oli hüvä mez’. Hänen poig-ki tänna ajoi – Armaz om ved’ Ojat’-vez’. Valentina radoi, radoi, Kut-se tehta? Sö da jo! Kurban akaine ei kadond, Sanub kaikile sid’: «Mö». Gul’a äjad runod tegi, Henged pandes, pajatab. Tarbiž veda kod’he regid, Vunuk muga meletab. A Kurilov meiden küläs Lugendkirjad keradab, Toižen kerdan Nemžan küläs, – Sanui minei, – hän andab. Pötr Vasil’jev tegeb sarnoid, Lujas čomin kirjutab. Paneb nügüd’ necen kirjan, Rahvaz kirjad varastab. Külä Nemž i külä Vingl, Järved, Kurba (kal’huz’ man!), Mäggär’, Jubiniči, Ladva – Kaikid minä armastan. Oma hilläd vepsän runod – Kuti oja pajatab. Tägä lekarid, gerojid Äjid ma se sündutab. Tal’jank vändab, külä kundleb, Neičukaine pajatab. Ristituid äi tänna tuleb, Irdal priha kargaidab. Akad, ukod – kadrilihe! Tägä armastadas karg! Mänin neche kadrilihe – I om vanhal hibjal märg! Ihastuba tämbei lapsed, Meiden kelel pagištas. Ihastudas tämbei kodiš – Rahvaz čomin elädas! Meiden rahvaz ičez mal Armastadas garmonid. Vändab veslašti Ojat’, Lasken vedhe ičein kämnid.